Heldus
– Generosity 4
Õpetussõnad 11:24-25
24 Üks
jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus
käes.
25 Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
25 Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
Generosity is
always rewarded
Heldus
saab alati tasu
Generosity is a
condition of the soul
Heldus
on hinge seisund
God is the
owner, we are the stewards
Jumal
on omanik, meie majapidajad
Matteuse 6:21
21 Sest kus
su aare on, seal on ka su süda.
There is a heart
– treasure connection
Süda
on aarde ühendus
Most
people live giving to God last
Enamus
inimesi annavad Jumalale viimasena
God deserves to
be first in your money
Jumal
väärib esimest kohta sinu rahaasjades
Stewardship
is about reordering your life towards God
Majapidajaks
olemine tähendab oma elu Jumala poole ümberkorraldamist
Matteuse 6:24-32
24 Keegi ei saa
teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et
ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.
25 Seepärast
ma ütlen teile: Ärge muretsege oma hinge pärast, mida süüa, ega oma ihu pärast,
millega riietuda! Eks hing ole enam kui toidus ja ihu enam kui rõivas?
26 Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?
27 Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?
28 Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
29 aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
30 Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!
31 Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?”
32 Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.
26 Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?
27 Aga kes teie seast suudab muretsemisega oma elule ühe küünragi juurde lisada?
28 Ja rõivastuse pärast, mis te muretsete? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra,
29 aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist.
30 Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised!
31 Ärge siis hakake muretsema, öeldes: „Mis me sööme?” või „Mis me joome?” või „Millega me riietume?”
32 Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate.
Do
not worry, but trust God
Ära
muretse, vaid usalda Jumalat
Matteuse 6:33
33 Aga
otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile
pealegi!
Jesus is giving
us a new way of thinking
Jeesus
annab meile uue mõtteviisi
Reorder
our priorities financially
Korralda
oma prioriteedid rahaasjades ümber
Give
to God first, then everything will work out
Anna
Jumalale kõigepealt, siis kõik ülejäänud läheb korda
If
you do this, you will not have to worry
Kui
sa seda teed, ei pea sa muretsema
Luuka 16:9-13
9 Minagi
ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa,
teid võetaks igavestesse telkidesse.
10 Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus.
11 Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?
12 Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?
13 Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!”
10 Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on ülekohtune ka paljus.
11 Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?
12 Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?
13 Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!”
Money by itself
is neutral, it matters what you do with it
Raha
iseenesest on neutraalne, loeb see, mida sa sellega teed
If you serve God
with your money, it becomes clean
Kui
sa teenid Jumalat oma rahaga, saab see puhtaks
You
can’t serve God and money
Sa
ei saa teenida korraga Jumalat ja raha
How
you use money shows who you serve
See,
kuidas sa raha kasutad, näitab, keda sa teenid
A way to break
the power of money, is give to God
Viis,
kuidas murda raha võim sinu üle, on anda Jumalale
Use
money to bring people to Jesus
Kasuta
raha, et tuua inimesi Jeesuse juurde
God
will use money to win souls (people)
Jumal
kasutab raha, et võita hingi (inimesi)
If you are
wasteful with little, you will be wasteful with much
Kui
sa raiskad selle vähese, mis sul on, oled sa raiskav ka paljuga
Develop right
habits, priorities, and self-control
Arenda
õigeid harjumusi, prioriteete ja enesekontrolli
Be
faithful with what others give you
Ole
ustav sellega, mida teised sulle annavad
God
is the owner, and the tithe belongs to Him
Jumal on omanik ja kümnis kuulub Talle
Give God your
first and your best
Anna
Jumalale oma esimene ja parim
10%
- 10% - 80%
You
will break the spirit of the world off your money
Siis
sa murrad maailma vaimu oma rahalt
Put
God first, and He will take care of the rest
Pane
Jumal esikohale ja Ta kannab hoolt kõige ülejäänu eest
1. Timoteosele 6:17
17 Neid,
kes on nüüdsel ajal rikkad, käsi, et nad ei oleks ülbed ega loodaks ebakindlale
rikkusele, vaid Jumalale, kes valmistab meile kõike rikkalikult
maitsmiseks;
Õpetussõnad 11:24-25 Message
24 Üks
jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus
käes.
25 Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
25 Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
